Ravikindlustusseltsid hoiatavad uute lisakulude eest


Ravikindlustusseltsid tõstatavad häire: ravikindlustuspatsiendid peavad seisma silmitsi kasvavate kuludega

Kohustuslikud tervisekindlustusettevõtted eeldavad, et kindlustatu sissemaksed suurenevad. Tervishoiureformi elluviimisel oli must-kollane koalitsioon lubanud hüvitada täiendavad koormused täiendavate sissemaksetega sotsiaalse hüvitise kaudu. Riiklike kohustuslike tervisekindlustusfondide liidu (GKV) esinaine Doris Pfeiffer ütles intervjuus ajalehele "Die Welt" (pühapäevane väljaanne), kuid varsti peavad kindlustatuid ise ise sotsiaalhüvitise maksma. Tookord lubas toonane föderaalne tervishoiuminister Philipp Rösler (FDP), et sotsiaalset hüvitist rahastatakse föderaalsest eelarvest maksurahaga. Nüüd aga kehtestatakse uus seadus, et tasakaalustada arstide maapiirkondade puudust. Haigekassade andmetel põhjustab uus seadus “miljardeid uusi väljaandeid”.

Sotsiaalse tasakaalustamise maksurahastamine maksis ära
Föderaalne tervishoiuminister Daniel Bahr (FDP) soovib uut kabinetti tutvustada. Föderaalne rahandusminister Wolfgang Schäuble (CDU) oli varem kehtestanud, et sotsiaalse hüvitise maksutoetust tuleks vähendada või seda piirata. Schäuble kardab, et arstide reklaamimiseks mõeldud eriprogrammid kulutavad tohutult rahasummasid. Rahastamisprogrammid on juba algselt arvestatust kallimad. Nagu tervisekindlustusseltsid, on ka rahandusminister skeptiline, kas tervishoiuminister hindab järelkulusid õigesti. Schäuble soovib seetõttu tagada, et uue tarneseaduse kohaselt oleks kulupool pehmendatud. "Selle föderaalvalitsuse kaitsesättega õõnestatakse sotsiaalhüvitiste maksustamist - vähemalt selle osa osas, mis tuleneb arstidele tehtud suurematest kulutustest," rääkis tervisekindlustuse esindaja maailmale. Tervishoiuministeerium pole seni küsimust, kust raha peaks tulema, kommenteerinud. Asendusfondide liidu juht Thomas Ballast tuli samasugusele hinnangule. "Lõpuks maksavad kindlustatud vähemalt osaliselt ise sotsiaalhüvitise." Ballast lasi oma meelepahal ragiseda. Tema jaoks on musta ja kollase föderaalvalitsuse rakendusplaanid isegi ebaõnnestunud. See nägi ette rahaliste sissemaksete muutmise sissemaksetest sõltumatuks lisamaksete kaudu.

Meditsiinilise puudulikkuse vastase hoolduse seadus
Terviseministri tegelik eesmärk on kasutada uut tervishoiuseadust paljudes kohtades esineva arstide puuduse leevendamiseks. Tegelikult on arstide tihedus maapiirkondades elanike arvuga võrreldes palju madalam. Linnades on tavaliselt meditsiiniline ülepakkumine. Eriti kõrge sissetulekuga piirkondades asuvad paljud arstid ebaproportsionaalselt kõrvuti. Selle probleemi lahendamiseks teevad tervisekindlustusandjad ettepaneku piirata linnadesse lubamise arvu. Selle eesmärk on tagada, et arstid kipuvad riiki elama asuma. Selle asemel soovib föderaalne tervishoiuminister Bahr määrata lisatasu arstidele, kes töötavad riigis ja peavad hoolitsema paljude inimeste eest. Lisaks tuleb meditsiinitasude osas läbi rääkida piirkonna ja mitte enam tsentraalselt, et maapiirkondade arstid ja hambaarstid saaksid rohkem vahendeid. Väidetavalt on arstide stiimul umbes 200 miljonit eurot aastas. Tervishoiuministeeriumi arvutuste kohaselt korvab lisakulutused vähem haiglaravi. Ministeerium ei ole aga konkreetseid arvutusi avaldanud. Eelnõus öeldakse lühidalt, et eeldatakse "märkimisväärset mittekvantifitseeritavat ulatust". Teisisõnu, ei teata, kui suur maksuvabastus tuleb. Väidetavalt maksavad lisakulutused, eriti hambaarstide jaoks, veel 120 miljonit eurot aastas kulud.

Pärast seaduseelnõu lugemist otsustas rahandusminister, et rakendamine tuleb kahe aasta jooksul läbi vaadata. 2014. aastal tuleks uuesti kontrollida, kas tegelikku efekti on võimalik saavutada ja kas kulud vastavad kavandatud kokkuhoiule haiglaravi valdkonnas. Ka föderaalne rahandusminister on seaduseelnõusse lisanud reegli. Selles öeldakse, et föderaalses eelarves ei maksta suuremat sotsiaalset hüvitist, kui Bahri plaanid põhjustavad lisakulutusi ja sel põhjusel peavad tervisekindlustusseltsid nõudma kindlustatutelt suuremaid lisamakseid. Ravikindlustusseltside kartuse kohaselt tuleb kindlustatutelt küsida arstidelt täiendavaid soodustusi, kellel on kõrgemad kindlasummalised sissemaksed fondi lisamaksetena.

Sotsiaalhüvitist ei tohiks tervishoiureformi käigus kohandada. Lepiti siiski kokku, et täiendavate sissemaksete suurendamisega suurenevad ka sotsiaaltoetused, nii et madalama sissetulekuga rühmad leevenduvad. Kui pensioniseaduse tõttu tuleb nüüd kehtestada täiendavad sissemaksed, ei tohiks sotsiaalne hüvitis malli teksti kohaselt suureneda. Föderaalne tervishoiuministeerium ei saa aga kõigist muredest aru. Viidatakse täpsele õiguslikule tekstile. Selles öeldakse, et sotsiaaltoetuste kärpimine jõustub alles aasta hiljem kui 2015. aastal. Juba 2014. aastal käivad läbirääkimised sotsiaalse hüvitise taseme üle läbirääkimiste pidamiseks. Selleks ajaks peaks fondidesse kavandatud kaks miljardit olema piisav. Ja kui uue seadusega kaasneksid suuremad kulud, oleks mõju väiksem kui tervisekindlustusandjate levitamine. Ministeeriumi ametliku avalduse kohaselt: "Föderaalvalitsus ei kavanda sotsiaaltoetuste kärpeid," nagu pressiesindaja teatas. Ja: "Sotsiaalhüvitist makstakse jätkuvalt maksurahast."

Ravikindlustusseltsid kritiseerivad arstide seadusele suuri kulutusi Ravikindlustusseltsid ei suuda sõnu uskuda. Sest nende arvates ei maksa tarneseadus mitte ainult paar miljonit eurot, vaid kulutused miljarditesse. Ja kuna must-kollane koalitsioon soovib hoida palgavälised kulud võimalikult madalad, hüvitatakse need lisakulud äsja kasutusele võetud lisamaksetega. Kuna need ei sõltu sissetulekust ja kindlustatud peavad need tasuma omast taskust ilma tööandja sissemakseta. Kuna kulutused tervishoiusektoris suurenevad tänu meditsiinilisele edusammudele, üha suurenevatele arstitasudele, suurematele ravimikuludele ja demograafilistele muutustele. Selle asemel, et teha midagi linnade arstide suure tiheduse kohta, antakse arstidele ainult rahalisi stiimuleid, mujal on aga tegemist tõelise ülepakkumisega, kriitikaga. Seetõttu ei räägi tervisekindlustusseltsid arstide puudusest, vaid piirkondlikust ebavõrdsest jaotusest. Sest üldiselt pole linnades arste liiga vähe, lihtsalt liiga palju kõrvuti. (sb)

Loe ka:
Kas arstide tasud põhjustavad suuremaid tervisekindlustusmakseid?
Surmad arstide puuduse tõttu varsti?
Arstitasude järsk tõus

Autori ja allika teave


Video: IIZI kindlustusmaakleri reklaam


Eelmine Artikkel

Linaõli tervist edendava toimega

Järgmine Artikkel

Avastati uus malaariavaktsiin