Plekid joogivees


TÜV Rheinland: mikroobe paljudes veeproovides

Avalike hoonete joogivesi on sageli märkimisväärselt mikroobe saastunud. Sellisele järeldusele jõudsid TÜV Rheinland ja ARD programm "Plusminus" üleriigilises avalike hoonete kraanivee kvaliteedi uuringus. Mõnikord märkimisväärse bakteriaalse saastumise põhjuseks on ennekõike halvad torud ja määrdunud kraanid.

Käte pesemisega avalikes tualettruumides kaasneb sageli kokkupuude tervisele kahjulike pisikutega, teatas teisipäeval Kölnis TÜV Rheinland. TÜV ja ARD programmi "Plusminus" uurimisel 50 50 kraaniveeproovi põhjal näitasid umbes pooled proovid märkimisväärselt suurenenud bakterikoormust. Mõnel juhul ületas leitud bakterikoormus kaheksa korda lubatud piiri, selgitas TÜV Rheinland.

Legionella, kolibakterid ja pseudomonased vees TÜV Reinimaa kraanivee kvaliteedi uurimine näitas, et tervisele kahjulike bakterite joogivesi oli sageli märkimisväärselt liiga kõrge. Näiteks avalike hoonete (nt haiglad, rongijaama tualetid) joogiveeproovides tuvastati kolibakterid, legionella ja nn pseudomonas (tuntud ka kui haiglabakterid). Mikroobid võivad põhjustada mitmesuguseid terviseprobleeme, mis kolibakterite puhul koonduvad enamasti seedetrakti ja põhjustavad tüüpiliste sümptomitena kõhuvalu, kõhulahtisust, iiveldust ja oksendamist. Viimati Saksamaal EHEC-epideemia ajal tekkinud niinimetatud enterohemorraagiline Escherichia coli kuulub aga ka kolibakterite hulka ja lisaks juba nimetatud tervisekahjustustele võivad sellel olla ka märksa kaugemale ulatuvad tervisemõjud. EHEC-i sümptomiteks on ka näiteks neerukahjustus ja äge neerupuudulikkus. Neljas joogiveeproovis tuvastatud legionella põhjustab teadaolevalt leegionäride haigust, mida omakorda seostatakse sageli eluohtlike kopsuhaigustega. Kahes veeproovis avastatud nn pseudomonaadid on põletikku soodustavad mikroobe, mis võivad mõnikord organismis põhjustada tõsiseid nakkusi, vahendab TÜV Rheinland.

Kraanivees leiduva idude saastumise põhjused Üldiselt hindasid TÜV Rheinland ja ARD ajakiri "Plusminus" avalike hoonete kraanivee saastumist äärmiselt kriitiliseks, kuna erinevad bakterid võivad mõnikord põhjustada märkimisväärseid terviseprobleeme. Veeproovide saastumise põhjuseks on näiteks purunenud torud või suurenenud tuuma tekkimine seisvas või aeglaselt voolavas vees. Halb hügieen, näiteks halvasti puhastatud kraanid, võib põhjustada ka kraanivee bakteriaalse saastumise. Bakterite koormuse vähendamiseks soovitavad TÜV Rheinlandi eksperdid, et kraanivesi tuleks enne selle eemaldamist või enne kätepesu korraks joosta. Liinides paigalseisu vältimiseks ja idude arengu ohu vähendamiseks peaks TÜV Rheinlandi andmetel regulaarselt vett voolama ka kõigist kraanidest. Lisaks tuleb sooja vee pealevoolu temperatuur seadistada vähemalt 50 kraadini Celsiuse järgi, et vältida küsitavate bakterikoormuste teket.

Kraanivees leiduvate mikroobe põhjustavad terviseprobleemid Ekspertide sõnul on kraaniveeproovides leitud bakterikoormus tõsine oht, eriti inimestele, kes juba kannatavad terviseprobleemide käes. "Nõrgenenud immuunsussüsteemiga inimestele võivad need stressid olla tervisele ohtlikud," rõhutas TÜV Rheinlandi mikrobioloogia spetsialist Walter Dormagen. Ennekõike nõuab kraanivee Legionella saastumine teravat tegutsemisvajadust, selgitas ekspert. Mõjutatud avalike hoonete operaatoreid oli teavitatud nende kraanivee saastumisest ja neil paluti nüüd idureostust leevendada, teatas TÜV Rheinland.

Kraanivee saastumine mikroobidega on teada juba pikka aega Juba möödunud aasta septembris jõudsid tervishoiuasutused üleriigilises uuringus järeldusele, et kraanivesi, eriti avalikes hoonetes nagu armee kasarmud, päevakeskused, haiglad ja muud avalikult ligipääsetavad rajatised, on sageli saastunud haigusi põhjustavate bakteritega. Kogu Saksamaal võetud veeproovid, mille hindamist viis läbi Esseni ülikool, näitasid juba 2010. aastal märkimisväärset saastumist, teatas septembri lõpus 2010. aasta septembri lõpus prof Hans-Curt Flemming Esseni ülikoolist, kes vastutas hindamise eest. Ekspert esitas kaebuse toonases tervishoiuasutustes oli üldiselt liiga vähe töötajaid ja seetõttu ei vastanud kontrollitihedus nõuetele. Ka 2010. aastal leiti avalike hoonete kraanivee uurimisel suhteliselt sageli legionellaid, pseudomonasid ja kolibaktereid. Kuid nagu näitab TÜV Rheinlandi praegune uuring, pole avalike hoonete kraanivee hügieenistandardite osas sellest ajast palju muutunud. (fp)

Loe:
Joogivees olev liitium alandab suitsiidide taset
Liitium: mikroelement pikendab eluiga?
Joogivesi on sageli nakatunud mikroobe
Kroomiga saastunud Ameerika joogivesi

Pilt: Dieter Schütz / pixelio.de

Autori ja allika teave



Video: Puhas vesi. Film 3. KUIDAS PUHASTAME VETT


Eelmine Artikkel

Põllumajanduse solidaarsusel on tulevik

Järgmine Artikkel

Esimene linnugripi H7N9 juhtum Hongkongis