Statistika: Saksamaal hukkub palju rohkem


Föderaalne statistikaamet avaldab arvud surmajuhtumite kohta Saksamaal

Föderaalne statistikaamet (Destatis) teatas surmajuhtumite mõningasest suurenemisest 2012. aastal - eelmise aastaga võrreldes kasvas surmade arv kaks protsenti. Kõige levinum surmapõhjus on endiselt südame-veresoonkonna haigused. Nende surmajuhtumite arv oli üle 40 protsendi. Silmatorkav eripära statistikas on teatud nakkus- ja parasiithaigustest põhjustatud surmade oluline suurenemine, isegi kui need moodustavad vaid 2,1 protsenti surmajuhtumitest.

Ametliku statistika kohaselt suri 2012. aastal kogu Saksamaal 869 582 inimest (416 423 meest, 453 159 naist). Pärast südame-veresoonkonna haigusi olid pahaloomulised kasvajad, st vähk, teine ​​levinum surmapõhjus. Kuid hingamisteede (seitse protsenti surmajuhtumitest) ja seedesüsteemi (4,6 protsenti surmajuhtumitest) haigused põhjustavad ka kogu surmajuhtumite osa, mida ei tohiks alahinnata.

Eelkõige vanemad inimesed surevad südame-veresoonkonna haigustesse. Föderaalse statistikaameti andmetel näitavad südame-veresoonkonna haigused, et suur osa 349 217 surnust, kes nende haiguste all vaevlesid, oli juba jõudnud vanemaks. Destatise andmetel olid 92 protsenti vanemad kui 65 aastat. Ägeda südame-veresoonkonna haiguse ehk südameinfarkti kõige tuntumast vormist suri 55 425 inimest, mille tagajärjel kannatasid mehed sagedamini kui naised (umbes 56 protsenti mehi ja 44 protsenti naisi).

Vähk on surmajuhtumite teine ​​peamine põhjus 221 611 surmajuhtumi korral oli vähk enam kui veerand surma põhjustajatest, ehkki diagnoositud vähktõve esinemissagedus on sugude lõikes erinev. Kui kõige sagedamini kannatasid mehed “seedeorganite pahaloomuliste kasvajate või hingamisteede organite pahaloomuliste kasvajate” all, siis rinnavähk on lisaks seedeelundite vähile ka eriti levinud surmapõhjus.

Surmaga lõppevate nakkus- ja parasiithaiguste arvu suurenemine Föderaalse statistikaameti andmetel on 2012. aastal märgatav nakkus- ja parasiithaigustest põhjustatud surmajuhtumite arvu silmatorkav kasv. Sellisest haigusest suri kümme protsenti rohkem inimesi kui eelmisel aastal. "Nende haiguste sagenemise trend jätkub," rõhutab föderaalne statistikaamet oma praeguses pressiteates. Võrreldes 2002. aastaga suri sellisesse haigusesse 75 protsenti rohkem inimesi, "lisas föderaalamet.

Surma mittelooduslik põhjus on näidatud ka praeguses statistikas. Need moodustavad 3,8 protsenti kogu surmajuhtumitest. Ligi 33 000 surmajuhtumi tagajärjel on vigastusi, mürgitust jms. Föderaalse statistikaameti andmetel oli umbes 30 protsenti nendest surmajuhtumitest tingitud enesetappudest, ehkki mehed on ilmselt oluliselt suurema riskiga kui naised (74 protsenti mehed, 26 protsenti naised). (fp)

Pilt: Andreas Dengs, www.photofreaks.ws / pixelio.de

Autori ja allika teave



Video: Dokumentaalfilm 144 nädalat patrullbaasis Wahid


Eelmine Artikkel

Alternatiivpraktik: kallite sissekannete hoiatamine

Järgmine Artikkel

Stevia keediste säilivusaeg on lühem